Kuni 19. sajandi lõpuni saadi raudoksiidpigmendid täielikult looduslikest materjalidest, muude muudatustega peale füüsilise puhastamise vähe. Mõnel juhul kasutati ka röstimist või kaltsineerimist. Kuid alates kahekümnenda sajandi algusest töötati välja keemilised meetodid kaubanduslike raudoksiidide sünteetiliseks tootmiseks. Sünteetiline tootmine tagas parema ühtluse ja omadused, mis ei ole looduslike oksiidide puhul saadaval, ning selle tulemusena tõrjus sünteetika paljudes rakendustes looduslikke materjale. Tänapäeval toodab raudoksiidi pigmenditööstus sünteetiliste oksiidide segu, mis on valmistatud erinevate spetsifikatsioonide järgi, aga ka mitmeid spetsiifilisi looduslikke oksiide, mis on madalama hinna või värvi ainulaadsuse tõttu endiselt soovitud.
Raudoksiiditööstus on küps ning tooted on keemiliste ja füüsikaliste omaduste põhjal sobitatud lõppkasutusega, millest kõige tähelepanuväärsemad on stabiilsus ja mittetoksilisus. Raudoksiidid on oma madala hinna ja kättesaadavuse tõttu üks olulisemaid värviliste anorgaaniliste pigmentide rühmi. Sünteetilised pigmendid, mis on sageli valmistatud jäätmetest või muude tööstusharude kõrvalsaadusena, on muutunud raudoksiiditööstuse kõige olulisemaks komponendiks.





